Eesti
English
Rahvusvahelised organisatsioonid Genfis » Desarmeerimine ja relvastuskontroll »

Relvastuskontroll

09.08.2017


Ülevaade desarmeerimise ja relvastuskontrolli lepingutest, millega Eesti on liitunud ning liitumise aegadest.

Konventsioonid

Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsioon (The Convention on Prohibitions or Restrictions on the Use of Certain Conventional Weapons Which May be Deemed to be Excessively Injurious Effects ehk CCW)

Konventsioon avati allakirjutamiseks 10. aprillil 1981 ning see jõustus 2. detsembril 1983. Eesti ühines CCWga  20. oktoobril 2000, konventsioonil on 121 liikmesriiki. Konventsioon käsitleb eriti julmi relvi ja nende kasutamise piiramist sõjaolukorras. Tegemist on raamkonventsiooniga, millel on viis lisaprotokolli: avastamatute kildude protokoll (protokoll I);  miinide, püünismiinide ja teiste seadeldiste kasutamise keelustamise või piiramise protokoll (protokoll II); süüterelvade kasutamise keelustamise ja piiramise protokoll (protokoll III); pimestavate laserrelvade protokoll (protokoll IV) ning plahvatusohtlike sõjajäänuste protokoll (protokoll V). Viimane jõustus 2006. aasta lõpus. Eesti on ratifitseerinud konventsiooni kõik viis protokolli.

2011. aastal toimus CCW neljas ülevaatekonverents, mille keskmes olid kobarlahingumoona protokolli nr 6 läbirääkimised. 2008. aastal CCW raames alanud ja raskelt kulgenud läbirääkimised kobarlahingumoona kasutamise tingimuste üle, mis nägid ette kobarlahingumoona kasutamise piiranguid, et parandada selle töökindlust ning vähendada tsiviilohvreid, lõppesid tulemusteta – protokolli blokeerisid ligi 50 riiki, kes toetavad kobarlahingumoona konventsiooni. Eesti avaldas kahetsust, et suure humanitaarmõjuga lepingu vastuvõtt tõkestati. Eesti jaoks oli oluline leppida kobarlahingumoona kasutamispõhimõtetes kokku CCW raames, arvestades asjaoluga, et CCM kaasanuks suurimad kobarlahingumoona tootjad ja omajad ning reguleerinuks seega suurt osa maailma kobarlahingumoonast ja vähendanuks tsiviilkannatusi. 2016. aasta ülevaatekonverents kulges edukalt. Kõige olulisemaks tulemuseks oli otsus korraldada 2017. aastal ekspertide tasemel kohtumine surmavate autonoomsete relvasüsteemide teemal (Lethal Autonomous Weapons Systems (LAWS)). Järgmine CCW ülevaatekonverents toimub 2021. aastal.

Eesti on käesoleval aastal CCW protokoll V ehk lõhkemata lahingumoona teema president. Samuti toetame 2017. aastal 5000 euroga konventsiooni sponsorlusprogrammi, mis võimaldab konventsiooni või selle protokollidega mitte ühinenud arenguriikidel osaleda konventsiooni kohtumistel ning samm-sammult liikuda CCW ja selle protokollidega ühinemise suunas. Eelnevatel aastatel on näiteks korduvalt toetatud Ukraina ametnike võimalust koosolekutel osaleda.
 

Kobarlahingumoona konventsioon (The Convention on Cluster Munitions ehk CCM)

Konventsioon keelustab kobarlahingumoona kasutamise, tootmise, varumise ja üleandmise ning seab osalisriikidele ohvriabi andmise, maa-alade kobarmoonast puhastamise ja varude hävitamise kohustuse. Konventsioon võeti vastu 30. mail 2008. aastal Dublinis ning allkirjastati 3. detsembril 2008 Oslos. Konventsioon jõustus 1. augustil 2010. Eesti osales aktiivselt konventsiooni läbirääkimistel, kuid praeguse julgeolekuolukorra tõttu ei pidanud võimalikuks Oslos kobarlahingumoona konventsioonile alla kirjutada.

CCM koduleht


Ottawa konventsioon ehk jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon (The Convention on the Prohibition of the Use, Stockpiling, Production and Transfer of Anti-Personnel Mines and on their Destruction)

Konventsiooni avati allakirjutamiseks 3. detsembril 1997. aastal ja see jõustus 1. märtsil 1999. Eesti ühines Ottawa konventsiooniga 1. oktoobril 2004, konventsioonil on 162 osalisriiki. Konventsioonil on humaanne eesmärk – keelustada täielikult jalaväemiinid, mis põhjustavad ülemääraseid ja tarbetuid kannatusi ja inimohvreid. Konventsiooniga ühinedes võtab osalisriik endale kohustuse mitte kunagi mitte mingisugustel tingimustel jalaväemiine kasutada, neid otseselt või kaudselt arendada, toota või muul viisil hankida, varuda, hoida või üle anda ega ükskõik mis viisil abistada, julgustada või mõjutada kedagi ette võtma midagi, mis on osalisriigile konventsiooniga keelatud. Konventsioon näeb ette ka sätted ohvrite abistamiseks ja paremaks integreerimiseks ühiskonda. Lisaks kohustab konventsioon nelja aasta jooksul alates selle jõustumisest riigi suhtes hävitama oma miinivarud ja kümne aasta jooksul puhastama mineeritud alad.

Praeguseks on Ottawa konventsioonist saanud rahvusvaheline käitumisnorm. Jalaväemiinide eksport on pea olematu. Euroopa Liit ja mitmed teised riigid pühendavad diplomaatilises suhtlemises suurt tähelepanu Ottawa konventsiooni ülemaailmse kehtivuse propageerimisele. Eesti on ühinenud laiapõhjalise miinivastase retoorikaga ning täidab konventsioonist tulenevaid kohustusi. Tulenevalt artikli 5 kohustusest – miiniväljade puhastamine – on Eesti korrapäraselt annetanud ÜRO vabatahtlikku demineerimisfondi. Eesti toetab regulaarselt rahaliselt ka konventsiooni rakendusüksuse (Implementation Support Unit) tööd, olles viimastel aastatel oma panust järk-järgult suurendanud. 2014. aasta novembris toimus Mosambiigis III Ottawa konventsiooni ülevaatekonverents, kus võeti vastu uus tegevusplaan aastateks 2014-2019 – Maputo action plan.  Järgmine ülevaatekonverents toimub 2019. aastal.

Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon (Convention on the Prohibition of the Development, Production and Stockpiling of Bacteriological (Biological) and Toxin Weapons and on their Destructio ehk  BWC)

Konventsioon kirjutati alla 10. aprillil 1972. aastal Londonis, Moskvas ja Washingtonis ning see jõustunus 25. märtsil 1975. Eesti ühines BWC konventsiooniga 21. juunil 1993. Konventsioonil on 178 osalisriiki. Konventsioon keelustab bioloogiliste relvade omamise ja kohustab osalisriike olemasolevaid relvi hävitama. Bioloogiliste relvade kasutus oli siiski keelustatud juba 1925. aasta Genfi protokolliga, millele on alla kirjutanud ka Eesti Vabariik. Konventsioon on desarmeerimiskonventsioonide seas nõrgim, kuna sel puudub kontrollimehhanism. Ainus kokkuleppe täitmist võimaldav seiremehhanismi on usaldust tõstev mehhanism (CBM) ehk riigi kohustus teatada ÜRO-le ebatavalistest haiguspuhangutest ja teistest olulistest tegevustest.

BWC liikmesriikide viimane ülevaatekonverents toimus 2016. aastal ja lõppes oluliste tulemusteta, ent osalisriikide kohtumistega ülevaatekonverentside vahelisel perioodil otsustati siiski jätkata. Järgmine ülevaatekonverents on plaanis 2021. aastal. 

Käsi- ja kergerelvad (Small Arms and Light Weapons ehk SALW)

Viimase kümne aasta jooksul on rahvusvaheline üldsus mõistnud vajadust ära hoida ning vähendada käsi- ja kergerelvade destabiliseerivaid vedusid ja ladustamist, eriti ebaseaduslikke ja vastutustundetuid relvatarneid. Loodud on hulk kohustuslikke initsiatiive nii ülemaailmsel, piirkondlikul kui ka kohalikul tasemel. Kõige olulisem globaalne kokkulepe, millega püütakse piirata SALWide liikumist illegaalsele turule, on ÜRO tegevuskava (UN PoA), mis on poliitiliselt siduv kõigile ÜRO liikmesriikidele. SALW PoA kolmas ülevaatekonverents toimub 2018. aastal.

Lisainfo SALW kohta


Lepingud

Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapon ehk NPT)

Leping on alla kirjutatud 1968. aastal ning see jõustus 1970. aastal. Eesti ühines lepinguga 31. jaanuaril 1992, lepingul on 191 osalisriiki.

NPT on ülemaailmse tuumarelvalevikuvastase ja tuumadesarmeerimise režiimi nurgakivi. Leping rajaneb nn kolmel sambal: tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja tsiviilne juurdepääs tuumavõimsusele. Lepingu kohaselt kohustuvad ametlikult tuumarelvi omavad riigid (USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik) neid mitte ühelegi teisele riigile edasi andma ning mitte kaasa aitama tuumarelva omavate riikide arvu suurenemisele. Tuumarelva mitteomavad riigid (kõik ülejäänud NPT osalisriigid) kohustuvad seevastu tuumarelvi mitte soetama ja tootma ning sõlmima Rahvusvahelise Aatonienergia Agentuuriga (IAEA) kaitsemeetmete kokkulepped tagamaks, et tuumaenergiat ei kasutata muul kui rahuotstarbelisel eesmärgil. Tuumariigid omakorda kohustuvad pidama hea tahte vaimus läbirääkimisi, et lõpetada tuumarelvastumise võidujooks lähimas tulevikus.

2015. aastal toimunud ülevaatekonverents lõppes tulemusteta. Järgmine ülevaatekonverents toimub 2020.

NPT koduleht


Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping (Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty ehk CTBT)

Leping avati allakirjutamiseks  24. septembril 1996. Eesti allkirjastas lepingu 20. oktoobril 1996 ja Riigikogu ratifitseeris selle 21. juunil 1999. Leping ei ole jõustunud. CTBT alusel asutatakse uus rahvusvaheline organisatsioon – Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsioon (Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty Organization, lühidalt CTBTO) peakorteriga Viinis. Kuni jõustumiseni valmistab lepingu rakendamist ning osalisriikide esimest konverentsi ette CTBTO ettevalmistav komisjon.

CTBT on üks olulisemaid rahvusvahelisi kokkuleppeid tuumadesarmeerimise ja tuumarelvade leviku tõkestamise vallas. Leping keelustab tuumakatsed ja tuumaplahvatused sõltumata nende eesmärgist, läbiviimise kohast ja ajast ning seab seeläbi õiguslikult siduva tõkke uut tüüpi tuumarelvade arendamisele. 

Lisainfo CTBT kohta


Rahvusvaheline relvakaubandusleping (Arms Trade Treaty ehk ATT)

Rahvusvaheline relvakaubandusleping jõustus 24. detsembril 2015. Leppe on tänaseks allkirjastanud 130 riiki, millest 92 on selle ka ratifitseerinud.  

Rahvusvaheline relvakaubandusleping on esimene juriidiliselt siduv rahvusvaheline leping, millega reguleeritakse tavarelvastuse sisse-, välja- ja läbivedu. Leping näeb relvakaubanduses ette ühised kriteeriumid nii toojatele kui ka ostjatele, et saavutada ühtselt tugev rahvusvaheline kontroll relvakaubanduse üle. ATT idee edendamise üks argumente oli tõsiasi, et rahvusvaheliselt eksisteerivad küll siduvad keemia-, bio- ja tuumarelvade kokkulepped, kuid tavarelvade tarneid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline konventsioon.

Eesti allkirjastas leppe 3. juunil 2013, ratifitseeris 2. aprillil 2014 ning esitas tähtajaks esmase raporti enne 2015. aasta lõppu esmase raporti leppe tingimuste täitmisest. 

ATT koduleht
Rahvusvahelise relvakaubanduslepingu tekst (inglise keeles)
Lisainfo ATT kohta


Massihävitusrelvade leviku tõkestamise julgeolekuinitsiatiiv (Proliferation Security Initiative ehk PSI)

Initsiatiivi kutsus ellu 31. mail 2003. aastal Krakowis USA president G.W. Bush. PSI eesmärk on massihävitusrelvade ja nendega seotud materjalide ja kohaletoimetamise veoste keelustamine või kinnipidamine nii maal, õhus kui ka merel. PSI on tegevus, mitte organisatsioon, mis on avatud kõigile, kes jagavad samu muresid ning on võimelised ning soovivad panustada. Eesti ei kuulu PSI tuumikgruppi, kuid on avaldanud initsiatiivile toetust ning osalenud PSI õppustel.

Lisainfo PSI kohta


Lõhustuva aine tootmise keelustamise leping (Fissile Material Cut-Off Treaty ehk FMCT)

Lepingu väljatöötamiseks on olemas nii NPT ülevaatekonverentsi kui ka ÜRO mandaat, kuid läbirääkimisi ei ole olnud võimalik alustada riikidevaheliste erimeelsuste tõttu desarmeerimiskonverentsil.

Lisainfo FMCT kohta
Valitsustevaheline töögrupp FMCT küsimuses


TopBack

© Eesti Vabariigi alaline esindus ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis Chemin du Petit-Saconnex 28A, Genf
tel. (41 22) 9191 980, e-mail: mission.un@mfa.ee